Dengue-palavik


Dengue palavik (ingl. k. Dengue fever, Breakbone fever) on sääskedega leviv viirusnakkushaigus. Dengue-viiruse leviala laieneb pidevalt inimeste populatsiooni suurenemise ning linnastumise tõttu. Viirust edasikandvad sääseliigid leiavad elukoha järjest enamates kohtades üle maailma ning viimastel aastatel on haiguse levik muutunud rahvusvaheliseks probleemiks. Aastas nakatub ligi 100 miljonit, sureb ligi 22 000 inimest (äge dengue palavik), enamasti lapsed.

Haiguse levialad
Levialad on enam kui 100 troopilises ja subtroopilises riigis Aasia, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, Kariibi mere ja Vaikse ookeani lääneosa maades.

Haigustekitaja
Dengue palaviku tekitajaks on flaviviiruste rühma kuuluv dengue-viirus. Viirusel on neli serotüüpi: DEN-1, DEN-2, DEN-3 ja DEN-4. Ühe serotüübi antikehad ei taga immuunsust teiste serotüüpide poolt tekitatud haigestumiste suhtes.

Nakkusallikad ja leviku teed
Viiruse looduslikud peremehed on ahvid, levitavad viirust peamiselt Aedes aegypti liiki sääsed. Viirus võib levida ka Aedes albopictus sääskede vahendusel. Dengue palavik levib inimestele peamiselt Aedes aegypti emaste sääskede kaudu, kelle hammustustest satub viirus inimese organismi.
Nakatunud inimeselt võib sääsk vere imemisega saada viiruse vireemia perioodil vahetult enne febriilse staadiumi algust kuni selle lõpuni, mis kestab 3 kuni 5 ööpäeva. Sääsk muutub nakkavaks 8-12 päeva pärast nakatunud inimeselt vere imemist ja on viiruse reservuaariks kogu elu. Sääskede peamised ründeajad on hommikul mõni tund pärast päikese tõusu ja õhtul enne päikese loojangut. Sääsed taluvad hästi madalaid temperatuure. Inimeselt inimesele nakkus ei levi.

Inkubatsiooniperiood
Inkubatsiooniperiood on 3-14 päeva, keskmiselt 4-7 päeva.

Kliiniline pilt
Haigusele on iseloomulik äge algus kõrge palaviku, pea-, liiges-, lihas- ja seljavaluga. Palavik võib püsida 6-7 ööpäeva. Algsümptomite järel ilmneb lihasevalu, iiveldus, oksendamine ja nõrkus. 3-5 ööpäeva möödudes tekib mittesügelev lööve. Lööve algab ringkerelt ning levib tsentrifugaalselt näole ja jäsemetele. Üldjuhul haige paraneb, surmajuhte esineb harva. Raskem juhus, ägenenud Dengue palavik tekib kui denge palavikku põdenud inimene haigestub lühikese perioodi jooksul teise denge-viiruse serotüübi poolt põhjustatud haigusesse. Haigus algab nagu tavaline denge palavik, kuid 2-5 ööpäeva möödumisel seisund järsult halveneb, tekivad verejooksud, kiire vedelikukaotus, patsiendil võib tekkida šokk ja haigestumine võib lõppeda surmaga. Spetsiifiline ravi ja/või vaktsiin puudub.

Ennetamine

  • Kanna riietust, mis katab avatud nahapiirkonnad,
  • Kata tervet nahka korduvalt sääsetõrjevahendiga,
  • Viibi töötavate kliimaseadmetega ruumides,
  • Öösiti sulge aknad ja uksed või kata need sääsevõrkudega,
  • Kui sääsed võivad toas olla, maga terve sääsevõrgu all ja kasuta toas sääsetõrjevahendeid.

Vaata ka:
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/dengue_palavik.pdf
http://www.cdc.gov/dengue/
http://www.who.int/topics/dengue/en/