Ebola


Haiguse levialad
Ebola-viirus avastati 1976. a troopilistes vihmametsades Sudaanis ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis (külas Ebola jõe kaldal, mille järgi sai viirus oma nime). Alates 1976. aastast on Ebola-viirusnakkuse puhangud esinenud Kongos, Sudaanis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Gabonis, Elevandiluurannikul, Ugandas, Lõuna- Aafrikas, Guineas, Sierra Leones ja Libeerias. Ebolaviirusnakkuse puhangute korral on haigete suremus 25-90%, kõrgeimat suremust põhjustab Zaireebolaviirus.
Seisuga 09. september 2015. a on WHO andmetel registreeritud 28 147 Ebola viiruhaiguse juhtu, neist 11 291 juhul lõppes haigestumine surmaga Guineas, Libeerias ja Sierra Leones. Käesoleva aasta 36. nädalal registreeriti kaks kinnitatud Ebola viirushaiguse juhtu, üks Guineas ja üks Sierra Leones. Libeeria kuulutati 3. septembril taas nakkusevabaks, kuna viimase haigusjuhu registreerimise päevast on möödunud kaks inkubatsiooni perioodi, mis tähendab 42 päeva.
Infot puhangu ja riskipiirkondade kohta leiab WHO kodulehtedel. Ebola viirushaiguse sissetoomise ja riigisisese leviku risk EL riikidesse on väike

Ebola-viirused kuuluvad filoviiruste sugukonda ja neid on viis liiki: Bundibugyo, Zairi, Restoni, Sudaani ja Tai metsa-ebolaviirused. Suuri puhanguid Aafrikas on põhjustanud ainult Bundibugyo, Zairi ja Sudaani-ebolaviirused. Ebola-viirused kuuluvad eriti ohtlike viiruste 4. ohurühma. Viirus säilib 4-30° C juures mitu päeva ning ei hävi külma toimel.
Ebola viirus inaktiveerub:
1) 60° C juures 60 minutiga, keetmisel – 5 minutiga;
2) desinfitseerimisel: nt. naatrium-hüpokloriti (NaOCl) 0,5 % või mõne teise klooribaasilise vahendiga, milles vaba kloori sisaldus on 5000 ppm; 77 % mahuprotsendilise etanooliga; 75% mahuprotsendilise isopropanooliga; muu tõhusa desinfektsiooni vahendiga, nt. peräädikhape, kloorheksidiin diglükonaat, glutaaraldehüüd, naatriumtrokloseen jne. Samuti gamma- (1,2-1,27 x 106 rad) või UV-kiirguse toimel ja autoklaveerimisel.

Nakkusallikad ja leviku teed
Ebola-viirusega nakatunud haiged ja surnud inimesed ning Aafrika riskipiirkondades haiged ja surnud loomad (nahkhiired, ahvid, antiloobid ja okassead). Aafrikas võivad inimesed nakatuda gorillade, šimpanside, reesusahvide, puuvilja-nahkhiirte, antiloopide ja okassigade verega ning muude kehavedelikega kokkupuutel või nende liha ja elundite söömisel.
Nakatumine võib toimuda kokkupuutel haige inimesega, sest viirused levivad haigelt inimeselt tervele kokkupuutel:

  • haige vere ja muude kehavedelike, nt. sülje, uriini, väljaheidete, rinnapiimaga. Kaitsmata seksuaalvahekorra teel võib viirus levida spermaga veel kuni 7 nädalat pärast haigusest tervenemist. Haigustekitaja satub organismi limaskestade, konjunktiivi või nahavigastuse kaudu (mikrotraumad).
  • haige vere või eritistega saastunud pindade ja esemetega;
  • koolnu kehaga/elunditega.
Haigeid ravivate ja hooldavate tervishoiutöötajate ning laboritöötajate nakatumise oht on suur.

Inkubatsiooniperiood
Inkubatsiooniperioodi pikkuseks on 2-21 päeva, keskmiselt 7-10 päeva.

Kliiniline pilt
Haigus algab kõrge palavikuga (38,5°C), lihasvalu, oksendamise, kõhulahtisuse, pea- ja kõhuvaluga. 5-6. haiguspäeval lisanduvad neelamisehäired, konjunktiviit, ning 50% juhtudest – hemorraagiline sündroom (ninaverejooks, igemete veritsemine, veriokse, veriroe, veritähnus või maakulopapulaarne lööve kerel). Ebola viirushaiguse puhangute korral on haigete suremus 25-90% .

Ennetamine

  • spetsiifiline profülaktika (vaktsiin) puudub kuid on väljatöötamisel;
  • haige/haiguskahtlase isiku isoleerimine/hospitaliseerimine ja ravi;
  • hoiduda kokkupuutest sümptomaatilise haige või tema eritistega;
  • hoiduda kokkupuutest metsloomadega Ebola leviku piirkonnas ( sh nahkhiired, ahvid, sead, okassead, antiloobid jm);
  • hoiduda kokkupuutest surnud inimese või looma laibaga või nende eritistega saastunud pindadega;
  • ohutusnõuete täitmine ja isikukaitsevahendite (sh kaitsekindad, kaitsekittel või kombinesoon, põll, kaitsemask või respiraator, kaitseprillid või kaitseekraan, kaitsejalanõud) kasutamine haige/haiguskahtlase isikuga kokkupuutumisel;
  • haige eritistega saastunud esemete ja pindade desinfitseerimine pärast puhastamist;
  • haige/haiguskahtlase isikuga kokkupuutes olnud kontaktsete või nakkusohtliku (eritistega saastunud) materjaliga kokkupuutunud isikute jälgimine 21 päeva jooksul pärast viimast kokkupuudet haigega/nakkusohtliku materjaliga (kehatemperatuuri mõõtmine 2 korda päevas). Juhul, kui jälgitaval kontaktsetel isikul tõuseb palavik 38,5 – 39,0°C, tuleb koheselt võtta ühendust arstiga, mainides võimalikku nakatumisriski või oma viibimist riskipiirkonnas. Riskipiirkondades viibides võimalusel mitte külastada rahvarohkeid kohti; vältida kätlemist, kallistamist ja suudlemist; pesta tihti käsi; tarbida ainult termiliselt töödeldud liha ja piima; hoolikalt pesta ja koorida enne tarbimist puu- ja köögivilju; hoiduda kaitsmata seksuaalkontaktidest.

Vaata lisa
http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/ebola-info.html