Gripp


Gripp (inglise keeles Influenza, flu) on äge viiruslik nakkushaigus mis on raskema kuluga kui külmetushaigus. Gripiga võivad kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt kõrge riskiga isikute grupis (eeskätt eakad, krooniliste haigustega inimesed). Igal aastal haigestub kogu maailmas hooajalisse grippi 3-5 miljonit inimest ning sureb grippi ja selle tüsistustesse 250-500 tuhat inimest.

Haiguse levialad
Hooajalised gripilained korduvad igal aastal, põhjapoolkeral kestab gripilaine tavaliselt oktoobrist aprillini, gripilaine kõrgaeg on tavaliselt jaanuaris-veebruaris, lõunapoolkeral vastavalt aprillist septembrini.

Haigustekitaja
Haigustekitajaks on ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) perekonda kuuluvad A-, B- ja C-gripiviirused. Pandeemilist potentsiaali omavad eeskätt A-gripiviirused.

Nakkusallikad ja leviku teed
Viirus levib tavaliselt piisknakkusena aevastamisel või köhimisel ning saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Kui käsi ei pesta saastuvad viirusega kõik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jt. Haige ohustab teisi inimesi päev enne sümptomite ilmumist, nakkavuse periood kestab kuni 7 päeva, väikelastel kuni 21 päeva.

Inkubatsiooniperiood
Inkubatsiooniperiood on väga lühike, 1-7 päeva. Keskmiselt 2-4 päeva. Väikelastel võib kesta kuni 21 päeva.

Kliiniline pilt
Gripi sümptomiteks on: haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38°C ja rohkem), millele lisanduvad kas köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu või esineb hingamisraskuseid. Võib esineda ka kõhulahtisust. Gripiviirused kahjustavad kiiresti hingamisteede limaskesta (ninast kuni bronhideni). Paljudel juhtudel paljunevad bakterid viiruste poolt kahjustatud limaskestal, põhjustades tüsistusi, nagu nina kõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik. Surmaga lõppevatest gripitüsistusest on levinuim viiruse põhjustatud kopsupõletik ja krooniliste kopsu- ja südamehaiguste ägenemine.

Ennetamine

  • Vaktsineeri ennast 2 nädalat enne reisi algust! Kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine, millega võiks algust teha juba oktoobris. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates 6- elukuust.
  • Väldi kontakti haigetega!
  • Pese käsi tihti seebi ja veega.

Vaata ka:
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/Gripp.pdf
http://www.cdc.gov/flu/
http://www.who.int/influenza/en/
http://www.cdc.gov/flu/professionals/acip/specificpopulations.htm