Kollapalavik


Kollapalavik (inglise keeles Yellow Fever) on raskekujuline äge viirusnakkus, mis kuulub eriti ohtlike nakkushaiguste hulka.

Haiguse levialad
Kollapalavik esineb troopilises Lõuna-Ameerikas (Brasiilia, Boliivia, Peruu, Kolumbia, Venezuela, Trinidad ja Tobago, Guajana, Suriname, Prantsuse-Guajana ja Kesk-Aafrikas 15° põhjalaiusest kuni 10° lõunalaiuseni. Aasias kollapalavikku ei ole. Euroopa maades on senini esinenud ainult kollapalaviku ohumaadest sissetoodud haigusjuhte.

Haigustekitaja
Kollapalavikuviirus on flaviviiruste rühma kuuluv RNA-viirus.

Nakkusallikad
Viiruse looduslikud peremehed on ahvid, kes tavaliselt ise kliiniliselt ei haigestu.

Leviku teed
Kollapalaviku ülekanne toimub sääskede vahendusel - viiruse levitajad on Aedes liiki kuuluvad sääsed, neist Aedes aegypti sääsed levitavad linnakollapalavikku.

Inkubatsiooniperiood
Kollapalaviku inkubatsiooniperiood on 3-6 päeva.

Kliiniline pilt
Haigus algab kõrge palaviku, pea- ja seljavaluga. Seejärel lisanduvad lihasvalud, iiveldus, oksendamine ja nõrkus. Umbes 3-5 päeva pärast tekib lööve, mis algab rindkerelt ning levib näole ja jäsemetele. Spetsiifiline ravi puudub.

Ennetamine

  • Kollapalaviku vastane vaktsineerimine on ainuke vaktsineerimine, mida Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhendi alusel võib kohustuslikus korras riiki sisenevalt inimeselt nõuda. Mõned riigid, enamasti Lääne-Aafrikas, nõuavad vaktsineerimistunnistust kõigilt riiki sisenejatelt. Tavaliselt nõutakse seda neilt, kes saabuvad kollapalaviku leviku ohuga riikidest. Rahvusvaheline kollapalaviku vastast vaktsineerimist tõendav dokument jõustub 10 päeva pärast vaktsiini manustamist.
  • Vaktsineerida võib alates esimesest eluaastast. Vaktsineerimine koosneb ühest süstest.
  • Sääskedega seonduv:
    • Ohupiirkonnas väldi väljas viibimist sääseründe ajal,
    • Kanna riietust, mis katab avatud nahapiirkonnad,
    • Kata tervet nahka korduvalt sääsetõrjevahendiga,
    • Viibi töötavate kliimaseadmetega ruumides,
    • Öösiti sulge aknad ja uksed või kata need sääsevõrkudega,
    • Kui sääsed võivad toas olla a) maga terve sääsevõrgu all ja b) kasuta toas sääsetõrjevahendeid.

Vaata ka:
http://www.cdc.gov/yellowfever/
http://www.who.int/csr/disease/yellowfev/en/ http://www.cdc.gov/yellowfever/maps/index.html
http://wwwnc.cdc.gov/travel/yellowbook/2012/chapter-3-infectious-diseases-related-to-travel/yellow-fever-and-malaria-information-by-country.htm