Koolera


Koolera (inglise keeles Cholera) on üks vanadest tuntud nakkustest, mis kuulub eriti ohtlike nakkushaiguste hulka.

Haiguse levialad
Koolera endeemilised levialad asuvad eeskätt Aafrikas (76%), Kesk- ja Lõuna-Ameerikas (17%) ja Lõuna-Aasias (7%). Haiguse epideemiline levik seostub saastunud joogivee ja toiduainete tarbimise ning halbade hügieenitingimustega. Koolera puhangud on väga sageli seotud sõja või loodusõnnetustega (sh. üleujutuse ja maavärinaga). Euroopa riikides registreeritakse perioodiliselt sissetoodud koolerajuhte. Ida-Euroopas on registreeritud 1990-ndatel koolerapuhanguid Albaanias, Rumeenias ja Ukrainas. 1993.a. registreeriti Eestis (Ida-Virumaal) kaks Türgist imporditud koolera juhtu.

Haigustekitaja
Haigustekitajaks on bakter Vibrio cholerae. Koolerabakterid on väliskeskkonnas vastupidavad ja võivad pikemat aega säilida inimeste eritistega saastunud jõe- või merevees.

Nakkusallikad ja leviku teed
Nakkusallikas on haige inimene või bakterikandja. Paljudel nakatunud inimestel (kuni 70%) esinevad kerged haigusnähud või ei esine neid üldse. Haigusnähtudeta bakterikandja on tavaliselt nakkusohtlik 7-14 päeva jooksul.
Haigus levib kõige sagedamini saastunud joogivee ja toidu tarbimisel. Sageli esinevad rühmaviisilised haigusjuhud, mis on seotud toore või väheküpsetatud mereandide tarbimisega. Nakatumine võib toimuda ka saastunud käte või esemete kaudu ning kärbsete vahendusel.

Inkubatsiooniperiood
Inkubatsiooniperiood on 1-5 päeva. Keskmiselt 2-3 päeva.

Kliiniline pilt
Haigus algab kõhulahtisusega, roe on alguses vesivedel, kuid mõne tunni möödumisel muutub riisitummi-taoliseks hallikasvalgeks vedelikuks. Haige hakkab oksendama (sageli eelnevat iiveldust ei esine), mis taandub tihti 18 tunni pärast. Kõhulahtisus võib kesta pikemat aega. Kõhulahtisuse ja oksendamise tulemusena kaotab patsient palju vedelikku, tal on tugev janu, kuid jook oksendatakse välja. Organism kaotab kiiresti palju vett (kuni 1L tunnis) ja mineraalsooli – tekib dehüdratsioon. Selle tulemusena võib kehatemperatuur ja vererõhk langeda, tekivad toonilised krambid, kudede ja uriini maht väheneb, nahk kortsub, limaskestad muutuvad kuivadeks. Paksenenud vere tõttu südame koormus suureneb. Lisanduvad ka lihasnõrkus, südametegevuse häired, kõhupuhitus. Kui kaalukaotus on üle 10%, tekivad teadvushäired, pulss on väga nõrk või puudub, tekib kooma. Ravimata juhtudel võib inimene vedelikukaotuse tõttu surra 3-4 päeva jooksul.

Ennetamine

  • Vaktsineerimine - soovitatav vaktsineerida ennast 3 nädalat enne riskipiirkondade külastamist.
  • Pea hoolikalt kinni hügieeninõuetest! Pese reisil olles alati käsi (vastsündinute ja väikelaste eest hoolitsemisel, pärast tualetis ja „linna peal“ käimist, enne toidu valmistamist ja söömist jne).
  • Kuumuta piisavalt kuumtöötlemist vajavaid toite ning keeda kahtlusel joogivett!

Vaata ka:
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/Koolera.doc
http://www.cdc.gov/cholera/index.html, http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs107/en/index.html
http://wwwnc.cdc.gov/travel/yellowbook/2012/chapter-3-infectious-diseases-related-to-travel/cholera.htm