Malaaria


Malaaria (ingl. k. Malaria) on ohtlik parasiit-nakkushaigus. Maailmas sureb aastas malaariasse 1,5-2,5 miljonit inimese, enamik neist Aafrikas.

Haiguse levialad
Malaaria on levinud endeemilises vormis maailma troopilistes ja subtroopilistes piirkondades – Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Kagu-Aasias, Indias ja Edela-Okeaanias.

Haigustekitaja
Malaaria haigusetekitajateks on algloomad Plasmodium falciparum, Plasmodium vivax, Plasmodium ovale ja Plasmodium malariae. Kõige sagedasem ja ohklikum on neist esimene, põhjustades õigeaegse ja tõhusa ravi puudumisel raskeid komplikatsioone või koguni surma. Endeemilistes maades esineb sageli samaaegset nakatumist mitme haigusetekitajaga.

Nakkusallikad ja leviku teed
Malaaria nakkuseallikaks on nakatunud inimene. Erandiks on P. malariae etioloogiaga malaaria, mille nakkuseallikaks lisaks inimesele võivad Aafrikas olla inimahvid ja Lõuna-Ameerikas ahvid. Malaaria ülekandjateks inimesele on nakatunud emased Anopheles-sääsed. Sääsed toituvad ja hammustavad inimesi öösiti, videvikus (pärast päikese loojumist) ja varahommikul (koidikul enne päikese tõusu). Lisaks võib haiguse ülekanne inimesele toimuda ka doonoriverega ja saastunud süstalde-nõeltega.

Inkubatsiooniperiood
Inkubatsiooniperiood on liigiti erinev, kõikudes vahemikus 9-300 päeva.

Kliiniline pilt
Malaaria algfaasis on palavik sarnane nagu muude parasiit-, bakter- või viirushaiguste korral. Väljakujunenud haiguse perioodis esinevad lisaks kõrgele palavikule vappekülmahood, tugev higistamine, isutus, iiveldamine, oksendamine, pea-, lihase- ja liigesevalu, nõrkus, köha ja kõhulahtisus. Mõne päeva möödumisel suureneb põrn ja kujuneb aneemia (kehvveresus). Ravita juhtudel kujuneb raske haigusevorm ikteruse, neerukahjustuse, hüpoglükeemia, aneemia, atsidoosi, hingamisehäirete ja entsefalopaatiaga. Palavikuhood korduvad iga päev, ülepäeva või igal kolmandal päeval.
Kõige raskem haigusekulg on P. falciparum-malaaria korral, mis ravita võib 10-40% juhtudest lõppeda surmaga.

Ennetamine
Malaariavastane vaktsiin on hetkel väljatöötamisel. Seniks:

  • Alusta õigeaegselt profülaktilist ravi ja mitte katkestada seda omaalgatuslikult,
  • Malaaria ohupiirkonnas väldi väljas viibimist sääseründe ajal,
  • Kanna riietust, mis katab avatud nahapiirkonnad,
  • Kata tervet nahka korduvalt sääsetõrjevahendiga,
  • Viibi töötavate kliimaseadmetega ruumides,
  • Öösiti sulge aknad ja uksed või kata need sääsevõrkudega,
  • Kui sääsed võivad toas olla a) maga terve sääsevõrgu all ja b) kasuta toas sääsetõrjevahendeid.

Vaata ka:
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/Malaaria.pdf
http://www.who.int/topics/malaria/en/
http://www.cdc.gov/MALARIA/
http://wwwnc.cdc.gov/travel/yellowbook/2012/chapter-3-infectious-diseases-related-to-travel/yellow-fever-and-malaria-information-by-country.htm#2867