Marutõbi


Marutõbi (ingl. k. Rabies, Hydrophobia) on äge kesknärvisüsteemi kahjustusega kulgev inimeste nakkushaigus, millesse võivad haigestuda nii loomad kui ka inimesed. Loomade haigust nimetatakse marutaudiks. Juhul, kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole haigus ravitav, vaid lõppeb alati nakatunud looma või inimese surmaga

Haiguse levialad
Marutõbi on levinud üle maailma, kõige enam Aasias ja Aafrikas. Ülemaailmselt 50 000 – 100 000 haigusjuhtu aastas (inimestel).

Haigustekitaja
Haigustekitajaks on marutõve viirus Lyssavirus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi.

Nakkusallikad ja leviku teed
Nakkuse ülekandjaks marutaudihaiged loomad.
Marutõve viirusega nakatumine algab hetkel, mil haige looma sülg satub hammustuse kohta või kriimustusse/haava. Haigustekitaja jääb ligikaudu nädalaks sissepääsuväratisse, kus ta paljuneb. Viirus liigub mööda närvitüvesid selja- ja peaajju, edasi tungib silmadesse, südamesse, nahka ja suuõõnde. Viirus paljuneb süljenäärmetes ja eritub süljega.

Inkubatsiooniperiood
Inkubatsiooniperiood on 7-st päevast rohkem kui aastani, keskmiselt 31-62 päeva.

Kliiniline pilt
Eelnähtude periood algab iivelduse, oksendamise, väsimuse, palaviku ja teiste mittespetsiifiliste sümptomitega. Mõnedel kannatanutel esineb haava kohas valu, põletik, torkiv või kihelev tunne.
Haiguse õitseperioodis tekivad hingamishäired, mis avalduvad periooditi sügavas hingamises nn „ohkamistes“. Haiguspilt võib kulgeda erinevalt: osa haigetel ilmnevad ärritus- ja agressiivsusenähud, orientatsiooni kadumine, lihastõmblused, krambid, mis kaelas ja kõrilihases tingivad tugeva valu neelamisel või isegi vedeliku nägemisel (hüdrofoobia ehk veekartus). Kogu selle faasi jooksul on patsient teadvusel. Marutõbi võib kulgeda ka pärsitud vormina, mille käigus saabub surm tavaliselt südame või hingamise seiskumise tõttu.

Ennetamine

  • Vaktsineerimine. Sihtrühmaks on sihtriikides tööülesandeid täitvad metsatöölised, veterinaarid, veterinaarlaborite töötajad ja vastavate erialade üliõpilased. Samuti nn „seljakotimatkajad“ ja jahituristid. Vaktsineerimise skeem 3 doosi: 0, 7. ja 28. päeval, revaktsineerimine 1 ja edaspidi iga 5 aasta järel. Konsulteeri oma perearstiga või reisimeditsiini nõustamiskabineti spetsialistiga.
  • Metsloomade ja hulkuvate koduloomadega kokkupuute vältimine

Vaata ka:
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/marutobi.pdf
http://www.cdc.gov/rabies/
http://www.who.int/rabies/en/
http://wwwnc.cdc.gov/travel/yellowbook/2012/chapter-3-infectious-diseases-related-to-travel/rabies.htm/