Teetanus


Teetanus (ingl. k. Tetanus) ehk kangestuskramptõbi on lihaskrampidega kulgev äge bakteriaalne nakkushaigus.

Haiguse levialad
Põhiliselt Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika maad. Arengumaades ulatub suremus teetanusse 28%ni, arenenud maades on surmajuhud harvad.

Haigustekitaja
Haigust põhjustab eoseid moodustav bakter Clostridium tetani. Organismi sattununa toodab teetanusebakter mürkainet (teetanusetoksiini), mis kahjustab normaalsete närviimpulsside ülekannet lihastele.

Nakkusallikad ja leviku teed
Teetanust põhjustava bakteri eosed on pinnases (mullas, kõdus ja sõnnikus) ja tolmus laialt levinud. Arenenud riikides on enam kui 70% teetanuse juhtudest seotud nahka läbistavate vigastustega. Teetanuseoht võib kaasneda marrastuste, lõike- ja torkehaavade, nahka läbivate pindude aga ka putukate ja loomade hammustusega. Haiguse tekkepõhjuseks võivad olla ka teetanuse tekitajaga saastunud kroonilised haavandid. Arengumaades esineb samuti kaasasündinud teetanust, st vastsündinu saab teetanuse haigestunud emalt. Teetanus ei levi inimeselt inimesele, seetõttu pole haige kaasinimestele ohtlik.

Inkubatsiooniperiood
Teetanuse inkubatsiooniperiood on 3-21 päeva. Keskmiselt 10 päeva.

Kliiniline pilt
Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus, kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga. Teetanuse kutsub esile juba väga väike kogus toksiini. Teetanuse läbipõdemise järgselt immuunsust ei kujune ning vaktsineerimine on ka peale seda vajalik.

Ennetamine

  • Vaktsineeri ennast ja oma lähedasi! Laste vaktsineerimiseks kasutatakse difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja hemofiilusenakkuse komponente sisaldavat liitvaktsiini. Noorukite vaktsineerimiseks kasutatakse difteeria-teetanuse-läkaköha liitvaktsiini. Täiskasvanute revaktsineerimine on soovitav iga 10 aasta järel. Täiskasvanute revaktsineerimiseks kasutatakse samuti difteeria-teetanuse liitvaktsiini.
  • Teetanuse traumapuhune profülaktika. Mõnede nahka läbistavate haavade korral on suurem tõenäosus teetanusse nakatumiseks. Niisugusteks haavadeks on prahi, sülje või sõnnikuga/roojaga saastunud haavad, torkehaavad, sealhulgas nõelatorked, laskehaavad, külmumised ja muljumishaavad. Selliste traumade puhul on oluline õigeaegselt pöörduda arsti poole. Kui viimasest immuniseerimisest on möödas enam kui 5 aastat, on näidustatud lisaks vaktsiinile ka teetanuse vastase raviseerumi (teetanusetoksiini neutraliseeriva immuunglobuliini) manustamine. Ka traumapuhusel vaktsineerimisel soovitatakse kasutada difteeria-teetanuse liitvaktsiini.

Vaata ka:
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/Teetanus.pdf
http://wwwnc.cdc.gov/travel/yellowbook/2012/chapter-3-infectious-diseases-related-to-travel/tetanus.htm